Varase ea ettevalmistusaste/EYFS (lasteaiast lasteaiani, vanus 2–5)
Varase lapseea ettevalmistusetapp (EYFS) seab standardid teie 2–5-aastase lapse õppimiseks, arenguks ja hooldamiseks.
● EYFS-il on neli teemat ja põhimõtet
● Õppimine ja areng
● Positiivsed suhted
● Soodustavad keskkonnad
● Ainulaadne laps
Eyfsil on seitse õppimis- ja arenguvaldkonda
Suhtlemine ja keel
Laste kõnekeele areng on aluseks kõigile seitsmele arenguvaldkonnale.õppimine ja areng. Laste edasi-tagasi suhtlus juba varasest east alatesvanus moodustab keelelise ja kognitiivse arengu aluse. Arvja nende vestluste kvaliteet täiskasvanute ja eakaaslastega kogu õppeperioodi vältelpäeva veetmine keelerikkas keskkonnas on ülioluline. Kommenteerides seda, mida lapsedon huvitatud või teevad, ja kordavad nende öeldut uue sõnavaragaLisaks arendavad praktikud laste keelt tõhusalt. Sagedane lugeminelastele ja kaasates neid aktiivselt lugude, aimekirjanduse, riimide ja luuletustega,ja seejärel pakkudes neile laialdasi võimalusi uute rakenduste kasutamiseks ja juurutamisekssõnad erinevates kontekstides annavad lastele võimaluse areneda. Läbivestlus, lugude jutustamine ja rollimäng, kus lapsed jagavad oma ideidõpetaja toetus ja eeskuju ning tundlikud küsimused, mis kutsuvad ülesneid täpsustada, lapsed harjuvad rikkaliku sõnavara kasutamisegaja keelestruktuurid.
Isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Laste isiklik, sotsiaalne ja emotsionaalne areng (PSED) on ülioluline, et lapsed saaksid elada tervet ja õnnelikku elu, ning see on nende kognitiivse arengu alus. Nende isikliku arengu aluseks on olulised kiindumussuhted, mis kujundavad nende sotsiaalset maailma. Tugevad, soojad ja toetavad suhted täiskasvanutega võimaldavad lastel õppida mõistma oma ja teiste tundeid. Lapsi tuleks toetada emotsioonide juhtimisel, positiivse minapildi kujundamisel, lihtsate eesmärkide seadmisel, oma võimete usaldamisel, püsivuses ja ootamises, mida nad tahavad, ning vajadusel tähelepanu suunamisel. Täiskasvanute eeskuju ja juhendamise abil õpivad nad oma keha eest hoolitsema, sealhulgas tervislikult toituma, ja iseseisvalt isiklikke vajadusi haldama.
Toetatud suhtluse kaudu teiste lastega õpivad nad looma häid sõprussuhteid, tegema koostööd ja lahendama konflikte rahumeelselt. Need omadused pakuvad lastele turvalist platvormi, millelt nad saavad koolis ja hilisemas elus edu saavutada.
Füüsiline areng
Füüsiline aktiivsus on laste igakülgse arengu jaoks ülioluline, võimaldades neil elada õnnelikku, tervet ja aktiivset elu.7 Jäme- ja peenmotoorika kogemused arenevad varases lapsepõlves järk-järgult, alustades sensoorsetest uuringutest ja lapse jõu, koordinatsiooni ja
Positsioneerimisteadlikkus kõhuli olles, roomates ja mängides nii esemete kui ka täiskasvanutega. Mängude loomise ja mänguvõimaluste pakkumise kaudu nii toas kui ka õues saavad täiskasvanud toetada lapsi kerelihaste jõu, stabiilsuse, tasakaalu, ruumitaju, koordinatsiooni ja väleduse arendamisel. Jämemotoorika loob aluse terve keha ning sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu arendamiseks. Peenmotoorika ja täpsus aitavad kaasa käe-silma koordinatsioonile, mis on hiljem seotud varajase kirjaoskusega. Korduvad ja mitmekesised võimalused uurida ja mängida väikese maailma tegevuste, puslede, kunsti ja käsitööga ning harjutada väikeste tööriistade kasutamist koos täiskasvanute tagasiside ja toega võimaldavad lastel arendada vilumust, kontrolli ja enesekindlust.
Kirjaoskus
Laste jaoks on ülioluline arendada elukestvat lugemisarmastust. Lugemine koosneb kahest dimensioonist: keele mõistmisest ja sõnade lugemisest. Keele mõistmine (vajalik nii lugemiseks kui ka kirjutamiseks) algab sünnist saati. See areneb alles siis, kui täiskasvanud räägivad lastega ümbritsevast maailmast ja raamatutest (nii lugudest kui ka aimekirjandusest), mida nad koos nendega loevad, ning naudivad koos riime, luuletusi ja laule. Oskuslik sõnade lugemine, mida õpetatakse hiljem, hõlmab nii harjumatute trükitud sõnade häälduse kiiret väljaselgitamist (dekodeerimist) kui ka tuttavate trükitud sõnade kiiret äratundmist. Kirjutamine hõlmab transkriptsiooni (õigekiri ja käekiri) ja kompositsiooni (ideede väljendamine ja struktureerimine kõnes enne kirjutamist).
Matemaatika
Tugevate numbritealaste teadmiste arendamine on oluline, et kõik lapsed arendaksid välja vajalikud ehitusplokid matemaatiliseks silmapaistmiseks. Lapsed peaksid suutma enesekindlalt lugeda, arendama sügavat arusaama arvudest kuni kümneni, nendevahelistest seostest ja arvude sees esinevatest mustritest. Pakkudes sagedasi ja mitmekesiseid võimalusi selle arusaama arendamiseks ja rakendamiseks – näiteks manipuleerivate vahendite, sealhulgas väikeste kivikeste ja kümneliste raamide kasutamine loendamise korraldamiseks –, arendavad lapsed kindlat teadmiste ja sõnavara baasi, millele tugineb matemaatika meisterlikkus. Lisaks on oluline, et õppekava pakuks lastele rikkalikke võimalusi ruumilise mõtlemise oskuste arendamiseks kõigis matemaatika valdkondades, sealhulgas kujundi, ruumi ja mõõtude osas. On oluline, et lastel tekiks positiivne suhtumine ja huvi matemaatika vastu, nad otsiksid mustreid ja seoseid, märkaksid seoseid, „prooviksid“, räägiksid täiskasvanute ja eakaaslastega sellest, mida nad märkavad, ning ei kardaks vigu teha.
Maailma mõistmine
Maailma mõistmine hõlmab laste juhendamist oma füüsilise maailma ja kogukonna mõtestamisel. Laste isiklike kogemuste sagedus ja ulatus suurendavad nende teadmisi ja taju ümbritsevast maailmast – alates parkide, raamatukogude ja muuseumide külastamisest kuni kohtumisteni oluliste ühiskonnaliikmetega, nagu politseinikud, õed ja tuletõrjujad. Lisaks edendab laia valiku lugude, aimekirjanduse, riimide ja luuletuste kuulamine nende arusaamist meie kultuuriliselt, sotsiaalselt, tehnoloogiliselt ja ökoloogiliselt mitmekesisest maailmast. Lisaks oluliste teadmiste omandamisele laiendab see nende tuttavust sõnadega, mis toetavad arusaamist erinevates valdkondades. Laste sõnavara rikastamine ja laiendamine toetab hilisemat lugemisoskust.
Ekspressiivne kunst ja disain
Laste kunstilise ja kultuurilise teadlikkuse arendamine toetab nende kujutlusvõimet ja loovust. On oluline, et lastel oleks regulaarselt võimalusi kunstiga tegeleda, mis võimaldab neil uurida ja mängida laia valikut meediume ja materjale. Laste nähtu, kuuldu ja osaletava kvaliteet ja mitmekesisus...on ülioluline nende arusaamise, eneseväljenduse, sõnavara ja kunsti kaudu suhtlemise võime arendamiseks. Nende kogemuste sagedus, korduvus ja sügavus on olulised nende edusammudele kuuldu, sellele reageerimise ja vaatlemise tõlgendamisel ja hindamisel.
